📄 Tasuta näidis

Laenuleping eraisikute vahel — täielik juhend ja näidis

Eestis kehtiv laenulepingu näidis 2026 koos juhise ja KKK-ga. Kasutatav nii eraisikute kui ka eraisiku ja ettevõtte vahel.

⚡ Kiire algus

Vajad lepingu näidist kohe? Kerige alla või klõpsa nupule.

📄 Vaata näidist

Mis on laenuleping ja miks see on kohustuslik?

Laenuleping on kirjalik kokkulepe kahe poole vahel — laenuandja (kes annab raha) ja laenuvõtja (kes võtab raha kohustusega tagasi maksta) — kus on fikseeritud kõik laenu olulised tingimused: summa, intress, tagasimakse graafik, viiviste tingimused ja muud kokkulepped.

Eestis reguleerib laenusuhteid eelkõige Võlaõigusseadus (VÕS) ning eraisikute vahelistele laenudele kohaldatakse osaliselt ka Krediidiandjate ja -vahendajate seadust. Kuigi seaduse kohaselt võib laenuleping olla suuline, on kirjalik vorm tegelikult kohustuslik, sest:

  • Vaidluste korral on suulise lepingu tõendamine kohtus äärmiselt raske
  • Kohus eeldab, et raha ülekanne ilma lepinguta on kingitus, mitte laen
  • Pankade ja ametiasutuste suhtes on vaja tõestada laenu olemasolu (maksuamet jne)
  • Maksuvabastuse saamiseks alates 5000€ peab leping olema notariaalne

Mida peab laenuleping sisaldama?

Korralik laenuleping eraisikute vahel peab sisaldama järgmisi olulisi elemente — ilma neid puudub leping juriidiline jõud:

1. Poolte täisandmed

Mõlema poole täielik nimi, isikukood, sünniaeg, elukoht (registrijärgne aadress), ID-kaardi/passi number, kontaktandmed (telefon, e-post). Ettevõtte korral lisaks: ärinimi, registrikood, esindaja andmed.

2. Laenusumma

Summa peab olema kirjas nii numbritega kui ka sõnadega (näiteks: "2 500€ (kaks tuhat viissada eurot)"). See välistab vaidlused tähenumbrite osas. Märkige ka valuuta.

3. Intress ja selle arvestus

Aastane intressimäär (näiteks 18%) ja arvestuse meetod — lineaarne (ainult põhisummalt) või liitintress (kumuleeruv). Eestis on standard lineaarne meetod. Märkida tuleb ka kuu intress (näiteks 1,5%).

4. Tagasimakse graafik

Täpsed kuupäevad ja summad. Kas ühekordne tagasimakse perioodi lõpus või igakuised osamaksed. Igakuise graafiku korral lisada tabel kuupäevadega.

5. Viiviste tingimused

Trahvi suurus hilinemise korral — tavaliselt 0,05-0,1% päevas. Märkida tuleb, kas viivis arvestatakse jääksummalt või osamakselt. Kõrgemad määrad võib kohus tunnistada ebamõistlikuks.

6. Tagatis (kui on)

Kui laen on tagatud — täpne kirjeldus (näiteks: "Sõiduk Audi A6, registrinumber XXX-XXX, omanik laenuvõtja"). Eraldi notariaalne tagatislepingut hüpoteegi või pandi kohta võib olla vajalik.

7. Ennetähtaegse tagasimakse tingimused

Kas laenuvõtja saab maksta varem? Kas selle eest on tasu? Standardpraktika — lubada igal ajal ilma trahvita, kuid see peab olema kirjas.

8. Vaidluste lahendamise kord

Tavaline säte: "Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppe puudumisel laenuvõtja elukohajärgses maakohtus." Saab kokku leppida ka vahekohtu (arbiraaž) — see on kiirem aga kallim.

9. Allkirjad ja kuupäev

Mõlemad pooled allkirjastavad. Soovitame allkirjastada digiallkirjaga (legal ja kõige usaldusväärsem) või vähemalt tunnistaja juuresolekul. Kuupäev peab olema selge.

Laenuleping eraisikute vahel vs ettevõtte ja eraisiku vahel

Kui üks osapool on ettevõte, kehtib mõnevõrra teistsugune õiguslik raamistik:

  • Eraisik → eraisik: peamiselt VÕS, intress kokkuleppel kuni "mõistliku" piirini
  • Ettevõte (krediidiandja) → eraisik: kohaldub Krediidiandjate ja -vahendajate seadus, vajalik FI litsents, KKM ülempiir kehtib
  • Eraisik → ettevõte: VÕS, raamatupidamises tuleb arvestada
  • Ettevõte → ettevõte: VÕS, äriühingute laenuleping, raamatupidamises arvestus

Eraisikute vahelised laenud on kõige paindlikumad — võite kokku leppida üsna vabalt tingimused, kui need ei ole ülemäära kõrged. Tagatiseta laenu või kiirlaenu taotlemisel kehtivad eraldi reeglid.

Eraisiku laenulepingu näidis — tasuta mall

Otsid eraisiku laenulepingu näidist, mida saaks kohe alla laadida ja kasutada? Kerige alla — meie täidetav mall on koostatud just selleks: see katab kõik kohustuslikud punktid (pooled, summa, intress, tagasimakse graafik, viivis, tagatis, vaidluste lahendamine), vastab Eesti Võlaõigusseaduse nõuetele ja sobib klassikaliseks eraisiku laenulepinguks ilma juristita. Mall on tasuta — täida väljad otse brauseris (klikkides kriipsudele) ja vajuta «Prindi / Salvesta PDF».

See eraisiku laenulepingu näidis sobib laenudele kuni 5 000€; suuremate summade või kinnisvara-tagatise puhul soovitame täiendavalt notariaalset kinnitamist (vt allpool võrdlust).

Laenuleping ettevõtte ja eraisiku vahel — täiendavad punktid

Ettevõtte laen eraisikule (või vastupidi, eraisiku laen ettevõttele) toimub mõlemal suunal ja on Eestis täielikult seaduslik. Kui üks osapool on juriidiline isik (OÜ, AS, FIE), vajab laenuleping ettevõtte ja eraisiku vahel lisaks standardpunktidele veel mitut elementi, mida tavalises eraisikute vahelises lepingus pole vaja:

  • Ettevõtte registriandmed: äriregistri kood, registrijärgne aadress, KMKR-number (kui käibemaksukohuslane). Need leiad ariregister.rik.ee kaudu
  • Esindusõigus: kes ettevõtet allkirjastab — juhatuse liige, prokurist või volituse alusel; lisa esindusõiguse alus (näiteks "juhatuse liikme volituste alusel")
  • Käibemaks: märgi, kas intress on käibemaksuga maksustatav (üldjuhul finantsteenusena maksuvaba VÕS §16 lg 2 p 3 alusel, aga panga-kaarte ja tarbijakrediidi puhul on erandid) — selguse mõttes alati kirjutada lepingusse
  • Raamatupidamine ja tulumaks: ettevõte → eraisik laenu intress on eraisiku tulu, mida ettevõte peab Maksu- ja Tolliametile deklareerima (TSD lisa 7); eraisik → ettevõte puhul on intress ettevõtte raamatupidamises kulu
  • Allkirjastamine: ettevõtte poolelt soovitatav digiallkiri esindaja ID-kaardiga (digidoc.ria.ee), eraisik allkirjastab ise

Allolev mall on koostatud eraisikute vaheliseks laenuks — kui üks pool on ettevõte, asenda sektsioonis «Laenuandja» või «Laenuvõtja» isikuandmed ettevõtte andmetega ja lisa esindaja rida. Suuremate ettevõtete-vahel laenude puhul (üle 25 000€) soovitame täiendavalt juristi konsultatsiooni.

Notariaalne vs tavaline laenuleping

Aspekt Tavaline (kirjalik) Notariaalne
Kohustuslik?Ei (kuid soovitatav)Vaja kinnisvara tagatise puhul
MaksumusTasuta~30-150€ (notari tasu)
VaidlusedKohus, võtab kuidOtse kohtutäituri juurde
Sobib summaleKuni 5 000€Üle 5 000€
Juriidiline jõudStandardTäidetav lahend

Levinumad vead, mida laenulepingus vältida

  • Ebaselge tagasimakse graafik — "tasun siis kui saan" pole leping. Olge täpsed
  • Liiga kõrge viivis — üle 0,2% päevas võib kohus vähendada
  • Suuline lisakokkulepe — kui midagi pole lepingus, seda pole olemas
  • Puudulik isikuandmete loend — sünniaeg + isikukood + aadress on minimaalne
  • Allkiri ilma tunnistaja(te)ta — soovitame digiallkirja või tunnistaja juuresolekut
  • Sularaha ilma kviidita — alati pankülekanne, mille selgituses on lepingu number

📄 Laenulepingu näidis

Täida väljad ja prindi või salvesta PDF-iks. Tasuta kasutamiseks.

⚠️ Tähelepanu: See näidis on koostatud informatiivsel eesmärgil ja kohandatud Eesti õigussüsteemile (Võlaõigusseadus). Konkreetses olukorras võib olla vajalik täiendavate punktide lisamine — eriti suuremate summade puhul soovitame konsulteerida juristiga või kasutada notariaalset vormi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas laenuleping eraisikute vahel on kohustuslik?

Juriidiliselt võib laenuleping olla ka suuline (Võlaõigusseadus §396), kuid praktikas on kirjalik leping kohustuslik kõigi laenude puhul üle 50€. Ilma kirjaliku lepinguta on vaidluste lahendamine kohtus väga raske ja sõltub suuresti tunnistajatest ning ülekande väljavõttest.

Kas laenulepingu peab notariaalselt kinnitama?

Notariaalne kinnitamine ei ole kohustuslik, kuid see annab lepingule täidetava lahendi jõu (executory force) — see tähendab, et vaidluse korral pole vaja kohtuotsust, vaid notariaalne leping ise on alus täitemenetluse alustamiseks. Soovitame notariaalset vormi alates 5 000€ summadest.

Mis on viiviste maksimaalne määr Eestis?

Võlaõigusseaduse §113 kohaselt on viivise määr seaduslikult piiratud. Kui lepingus ei ole viivist määratud, kehtib seaduslik viivis (Euribor + 8% aastas). Kokkulepitud viivis ei tohi olla "ülemäära kõrge" — kohus võib seda vähendada. Mõistlik määr on 0,05-0,1% päevas (umbes 18-36% aastas).

Mida teha kui laenuvõtja ei tasu õigeaegselt?

1) Saada esimene meeldetuletus kirjalikult (e-post on tõend). 2) Kui ei reageeri 14 päeva — saada nõudekirja koos viivise arvestusega. 3) Kui ikka ei tasu — pöördu maakohtusse (notariaalse lepingu puhul otse kohtutäituri poole). 4) Vajadusel kasuta võlanõustaja või juristi teenuseid.

Kuidas tõendada raha ülekandmist?

Kõige usaldusväärsem tõend on pangaülekanne, kus selgituses on kirjas "Laen lepingu nr X alusel". Sularahas ülekanne nõuab kviiti ja tunnistajat. Krüptos või rahvusvahelistes ülekannetes (PayPal jms) on tõendamine raskem — eelistame alati panga ülekannet eurodes.

Kas saab laenulepingut ennetähtaegselt lõpetada?

Jah, kui see on lepingus eraldi sätestatud. Tavaliselt lubatakse ennetähtaegne tagasimakse igal ajal, ilma trahvita. Mõnikord lepitakse kokku tasu (näiteks 1% jääksummast). Kui lepingus pole sätestatud, kehtib Võlaõigusseaduse §413 üldreegel — laenuvõtjal on õigus ennetähtaegselt tagasi maksta.

Kas leping peab olema eesti keeles?

Ei pea, kuid Eesti kohtus saab käia ainult eestikeelse dokumendiga. Kui pooled räägivad inglise/vene keelt — soovitame teha lepingut kahes keeles või lisada tõlge. Notariaalse lepingu puhul peab notar tõlkima võõrkeelsele osapoolele.

Vajad ka laenuandjat või -võtjat?

Eralaen24.ee on Eesti suurim portaal eraisikute vahelistele laenudele. Vaata aktiivseid kuulutusi või jäta oma kuulutus.

Vaata kuulutusi
Tagasi laenude juurde